Olete väga oodatud Margot Kase ja Britta Benno vestlusele Vabaduse galeriis neljapäeval, 3. oktoobril algusega kell 16.30. Kõne alla tuleb liikumine ja selle edasiandmise võimalused kunstis, aga ka joonistuse tähendus ja roll praeguses kunstis. Vestlus toimib Margot Kase näituse “Rajad” raames. Näitust saab vaadata kuni 9. X.
“Rajad” ei ole Margot Kasel esimene liikumist käsitlev väljapanek. Möödunud suvel eksponeeris ta selleteemalisi töid Eduard Vilde muuseumis ning aasta lõpul ja selle algul Pärnu Linnagaleriis, vahepeal olid need väljas ka Tallinna Ülikooli Mare majas. Varasematel kordadel oli kunstnik oma seeria pealkirjastanud “Painete ja pööristena”.
Margot Kase liikumise kujutamise aluseks, inspiratsiooniallikaks on olnud nüüdistants. Teda on huvitanud mõtestatud liikumine kui protsess, alguse ja lõputa pidev kestvus, mis aga tegelikkuses ei ole katkestuseta võimalik. Nii ongi vaatajani jõudnud liikumise (liikuvuse) ja selle katkestuse, mõnikord ka inimliku vea jälg. Jälg, mis on vaataja ette ilmunud kas terviklikuma joonistuse – illusiooni, stilisatsiooni või sootuks abstraktse vihjena.
Margot Kase tegevust võib vaadelda analüüsina, mille käigus ta on eraldanud liikumisfaasid, žestid, poosid; seda enam, et nii mõnigi kord on ta eskiiside ja mälupiltide kõrval kasutanud abivahendina ka videosalvestust. Kuid ainult kontseptuaalses, analüütilises võtmes ei ole õige tema joonistusi käsitleda, sest kunstniku valitud meedium – joonistus ning eelkõige vahendid, mida ta on joone edasiandmiseks kasutanud (pliiats ja pliiatsite kimp, pintsel, männioks, akrüül, tušš, akvarell) – on avaldanud omakorda nii-öelda vastupanu, lisanud oma rütmi, rõhuasetuse, katkestuse, mille tagajärjel on tekkinud ümaramad või kandilisemad, katkendlikumad või voolavamad jooned. Rääkimata kunstniku käepuudutuse subjektiivsusest.
Margot Kase näituste, eelkõige liikumiseteema puhul mängib tähtsat rolli nende kujundus, sest üksteise kohal paiknevatest ridadest ei moodustu mitte ainult jutustus, vaid tihedamates ja õrnemates või valjemates ja vaiksemates kohades tulevad esile üleminekud ja peatused, painded ja pöörised, kokku- ja lahtirullimised, keha tasakaalu leidmised ja kaotamised. Seda võiks võrrelda muusikalise suurteosega, mis vaatamata sellele, et tegemist on sama partituuriga, omandab igal ettekandmisel uue rütmi, kõla, tiheduse.
Margot Kask omandas kunstihariduse 1990ndatel kunstiakademia graafikaosakonnas, hakkas näitustel esinema juba õpingute ajal [mobil] galerii ja teisteski kooslustes. Ta on õpetanud EKAs, Tallinna ülikoolis ja Tallinna Vanalinna hariduskolleegiumis. Margot Kask on aktiivselt tegutsenud ka kuraatorina.
Galeriid toetavad Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.
